Kontserdisarja Alpibarokk” avamine: Varajane barokk Salzburgi katedraalis!

Kontserdisarja Alpibarokk” avamine: Varajane barokk Salzburgi katedraalis!

Salzburgis on alanud uus muusikaline ajastu: Andreas Hoferi selts on käivitanud kontserdisarja “Alpenbaroque”, mille alapealkiri “Rõdudel ja galeriides” jäädvustab suurepäraselt maastikku. Eesmärk on siduda Alpide kultuuriala 17. sajandi muusikaga. Ürituse avanud Robert Schlegl rõhutas oma tervituses selle sideme olulisust ja juhatas sisse avakontserdi toomkirikus, mis keskendus varabarokklikele helidele.

“Mozart vocalEnsemble” avaldas muljet 16 lauljaga, kes jaotati osavalt kaheks topeltkooriks, et kasutada ära katedraali majesteetliku arhitektuuri ainulaadset ruumilist kõla. Neid saatis “Capella dell’halla”, mis tegutses Jörn Andreseni juhtimisel. Ajaloolised instrumendid nagu viiulid, viola da gamba ja trompetid andsid autentse kõla, mis viis publiku tagasi barokiajastusse.

Pilk minevikku

Barokkmuusika muusikaline ajastu, mis ulatub 17. sajandi algusest 18. sajandi keskpaigani, järgib renessansimuusikat ja on osa vanamuusikast. Mõiste "barokk" pärineb portugalikeelsest "barrocast" ja seda kasutati alles hiljem selle kujunemisajastu kirjeldamiseks. Seda iseloomustavad paljud olulised tunnused, nagu figuurne bass, instrumentaalmuusika emantsipatsioon ja vormide nagu süit, fuuga ja sonaat areng. Selle aja oluliste heliloojate hulka kuuluvad Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Nende teosed on barokkrepertuaari aluseks ka tänapäeval ja on väga populaarsed, mitte ainult vanamuusika armastajate seas. Kontserdil kõlasid teiste seas Salzburgi barokiperioodi kujundanud Georg Muffati ja Giovanni Battista Ferrini teosed.

Selle autentse kõla saavutamiseks on vaja kõrgetasemelisi erialateadmisi. Ajalooline esinemispraktika on viimastel aastakümnetel muutunud järjest olulisemaks. See ei puuduta ainult algupäraste pillide taaselustamist, mida tuleb sageli taastada või taasluua, vaid ka tolleaegseid esitustehnikaid. Võtmerolli mängivad tänapäeval harva kasutatavad instrumendid, nagu viiulid ja piid. Need tavad võimaldavad kunstnikel esitada muusikat nii, nagu see tol ajal välja mõeldud oli. Ajalooliste muusikariistade säilitamine ja reprodutseerimine on barokkmuusika iseloomu säilitamiseks ja publikule eheda helielamuse pakkumiseks hädavajalik.

Kogemus kõikidele meeltele

Õhtu Salzburgi katedraalis ei andnud edasi mitte ainult varajase baroki kõla, vaid ka emotsionaalset sidet muusikaga. Iseloomuliku ornamentika ja polüfoonia tunnustas publik entusiastliku aplausiga. Eelnevalt toimunud muusikateaduslik sümpoosion koos tunnustatud asjatundjatega nagu Univ.-Prof. em. Greta Haenen ja MMag. Dr Eva Neumayr valgustas polükoormuusika arengut Salzburgi katedraalis ja seoseid ajalooliste illustratsioonidega, mis näitasid kooride hõivatust.

Robert Schlegli algatus lavastada kontserdisari koostöös Andreas Hoferi Seltsi, Salzburgi peapiiskopkonna ja Mozarteumi ülikooliga näitab head kultuurivõrgustiku loomise oskust. Vürst peapiiskop Wolf Dietrich von Raitenau andis märkimisväärse panuse Salzburgi barokkkujundusse 17. sajandil ja tundub, et see traditsioon jätkub ka tänapäeval.

Kontsert “Alpenbaroque” pole seega mitte ainult muusikaline sündmus, vaid ka elav tunnistus Salzburgi kultuuriloost, mis pakkus unustamatu elamuse nii vanamuusikahuvilistele kui ka uustulnukatele.

Loe lähemalt barokkmuusika taustast Anthrowiki ja tutvuge ajaloolise esinemispraktikaga Vikipeedia.

Lisateave sarja “Alpenbaroque” järgmise sündmuse kohta Samerbergeri uudised.