Brecht tähistab: Saint Johanna esilinastus Seekirchenis!

Brecht tähistab: Saint Johanna esilinastus Seekirchenis!

9. novembril 2025 tähistatakse Salzburgis erilist tähtpäeva: möödub 75 aastat sellest, kui Bertolt Brecht sai Austria kodakondsuse. Selle sündmuse tähistamiseks esitab kohalik teater Brechti näidendi “Tapamajade püha Joanna” põneva etenduse. Režissöör Cassandra Rühmling, kes on endale nime teinud ka näitlejanna ja heliloojana, on teose ette valmistanud erinevatele esinemispaikadele, et kõnetada laia publikut – eriti ajal, mil päevakorras on kasumi maksimeerimise ja ärakasutamise küsimused.

Esiettekanne toimus 7. novembril Markussaalis ning sel puhul tuleb esmaettekandele Robert Kainari kõrvalmuusika. Koostöös Salzburgi festivali kostüümiosakonnaga valminud kostüümid näitavad Lili Brit Pfeiferi ja Jan Meieri loomingulist signatuuri. Õhtu kunstilisele kujundusele annab oma panuse ka Christoph Wieschke Landestheaterist. Esitusõigused andis lahkelt Suhrkamp Verlag.

Dramaatiline teos

“Tapamajade püha Joan” räägib nimitegelasest Johanna Darkist, kes satub lahingusse Chicago lihakuninga Pierpont Mauleriga. Mauler on oma ettevõtte müügi äärel ja seisab silmitsi lihatööstuse reetliku reaalsusega. Lugu käsitleb selliseid teemasid nagu vaesus ja ekspluateerimine ning tutvustab töölisklassi raskusi. Johanna mõistab, et tööliste vaesuse põhjuseks on sageli ebamoraalne käitumine ning Mauleri ja tema suure rivaali Lennoxi vaheline konkurents. Brecht kirjeldab teda kui "vooruslikku tüdrukut", kes ebaõnnestub maailma karmuse tõttu.

Johanna ja Päästearmee paroodia “Mustad õlekübarad” püüavad tulutult leevendada töötute viletsust. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid luua töötajatele tervislikud tingimused, peab ta silmitsi seisma oma olukorra jõhkra reaalsusega. Tema moraalijutlusi kasutavad võimulolijad ära, näidates, et muudatused, mida ta otsib, peavad ületama idealistlikke soove.

Eepiline teater fookuses

“Tapamajade püha Joannaga” tuuakse lavale tüüpiline näide Brechti eepilisest teatrist. Selle teatrivormi eesmärk ei ole mitte ainult publiku lõbustamine, vaid ka julgustada neid sotsiaalsete tingimuste üle kriitiliselt mõtlema. Brecht ja tema kolleeg Erwin Piscator lõid selle vormi 1920. aastatel ning võõrandumisefektide kasutamine on üks iseloomulikumaid vahendeid. Teadmised planeedist kirjeldab, et süžeed ei räägita pidevalt, vaid koosneb lahtistest stseenidest, mis kõnetavad otse publikut ja panevad mõtlema.

Eelseisvad etendused toimuvad erinevates kohtades: 14. novembril Jazzitis, 15. novembril ühingus Spektrum Maxglan, 21. novembril taas Markussaalis, 22. novembril Kulturhaus Emailwerkis Seekirchenis ning 27. ja 28. novembril Off-Theater, mõlemal Salm.3 p.7:3. Etendusosade selline mitmekülgsus näitab lavastaja pühendumust mitmekesise publiku poole pöördumisele ja tänapäeva plahvatusohtlike teemade lavale toomisele.

Brechtil olid pingelised suhted Salzburgiga, kus ta 1940. aastatel elas. Salzburgi festivalil 1949. aastal töötamise vastuvõtmine andis talle kodakondsuse, kuid ometi jääb selles lavastuses esiplaanile kriitiline suhtumine sotsiaalsetesse oludesse. Vikipeedia rõhutab, et teos kehastab õppetundi marksistlikust kriisianalüüsist ja rõhutab seega veel kord sotsiaalsete muutuste kiireloomulisust.