Kliimamuutuste arutelu: Salzburg AG boss nõuab uusi lähenemisviise!

Kliimamuutuste arutelu: Salzburg AG boss nõuab uusi lähenemisviise!

Kliimamuutused jäävad arutelude kuumaks teemaks mitte ainult poliitikas, vaid ka majanduses. Salzburg AG boss Michael Baminger väljendab end selgelt, kui rääkida kliimamuutuste väljakutsetest. Oma viimastes avaldustes kirjeldab ta inimtegevusest tingitud kliimamuutuste kahtlusi osana arvamuste paljususest. Baminger usub siiski, et seda muutust toetavad teaduslikud tõendid on selged ja rõhutab avatud arutelude tähtsust parimate meetmete üle selle kriisiga võitlemiseks. "Te peate arutama, mida saame teha," ütleb ta, mis paneb aluse olulistele vestlustele energiatööstuses.

Olulist rolli mängib energia muundamine, mida Baminger peab endiselt vajalikuks. Ta teeb selgeks, et arutelusse tuleb kaasata kõik kolm energiatööstuse poolust – ökoloogilised, majanduslikud ja tehnilised aspektid. "Viimastel aastatel oleme sageli keskendunud ainult ökoloogiale, mis on kaasa toonud tasakaalustamatuse," märgib ta. Selle asemel on tegemist nende valdkondade vastuoluliste eesmärkide avaliku aruteluga. "Kuid see ei tähenda, et peaksime energia üleminekust loobuma," jätkas Baminger.

Kliimakaitse kooskõlas sotsiaalse õiglusega

Ilma pikema jututa on tunneli lõpus valguse sidumine sotsiaalse õigluse vaatega hädavajalik. Kliimakaitsel on edu võimalus ainult siis, kui see on kooskõlas sotsiaalse õiglusega. Saksamaal toetab energia üleminekut umbes 69 protsenti inimestest, kuid mure õigluse pärast on kõikjal. Kasu ja kulude jaotus ühiskonnas on tundlik teema. Kõne all on sellised probleemid nagu tasakaalustamatus kõrgepalgaliste ja madalapalgaliste vahel või linna- ja maaelanikkonna vahel Bertelsmanni fond teatatud.

Uuring näitab ka, et vaid 20 protsenti küsitletutest peab transformatsiooni elluviimist õiglaseks. Tähelepanuväärne on, et 55 protsenti Saksamaa inimestest tunneb muret sotsiaalse ühtekuuluvuse pärast. Kas need mured on sünonüümid kliimakaitsemeetmete tagasilükkamisega, jääb küsitavaks, nagu märgib tabavalt majandusteadlane Sara Holzmann.

Kliimaõigluse mõõtmed

Pilk teema rahvusvahelisele mõõtmele teeb selgeks, et kliimaõiglust tuleb vaadelda mitte ainult lokaalselt, vaid globaalselt. Kliimamuutused suurendavad oluliselt olemasolevat sotsiaalset ebavõrdsust. Kui rikkad riigid, nagu Saksamaa, tekitavad globaalses põhjas kõige rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on vaesemad riigid ajalooliselt kriisi kõige vähem kaasa aidanud. Samuti on huvitav märkida, et Euroopa rikkaimad kümme protsenti elanikkonnast põhjustavad sama palju heitkoguseid kui vaesemad 50 protsenti kokku. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur hukkab.

See viib arusaamiseni, et kliimamuutused ei kujuta endast mitte ainult ökoloogilist, vaid ka sotsiaalse õigluse kriisi. Juurdepääs ressurssidele ja tehnoloogiatele mõjutab tugevalt võimet kohaneda kliimamuutustega. Ebaõiglane ülemaailmne majandussüsteem aitab seda probleemi veelgi süvendada. Nõue „Õiglase ülemineku” järele, mis on kliimakaitsemeetmete koormuse õiglane jaotamine, on aktuaalsem kui kunagi varem.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et teema keerukus on muutumas avalikkusele teadlikumaks ja vaja on tõstatatud küsimuste arutelu. Üks on selge: globaalse soojenemise piiramiseks maksimaalselt 1,5 kraadini peame tegema koostööd õiglase ja ökoloogilise süsteemi nimel.