Maagilised hetked lossipargis: Roger Pluijm kohtub muusikaga

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Roger Pluijm näitab Hellbrunni palee pargis paviljoni filmist "Muusika helid" ja valgustab Salzburgi kultuurilisi noote.

Roger Pluijm im Schlosspark Hellbrunn zeigt den Pavillon aus "The Sound of Music" und beleuchtet Salzburgs Kulturnotizen.
Roger Pluijm näitab Hellbrunni palee pargis paviljoni filmist "Muusika helid" ja valgustab Salzburgi kultuurilisi noote.

Maagilised hetked lossipargis: Roger Pluijm kohtub muusikaga

Salzburgist lõunas asuva maalilise Hellbrunni paleepargi varjus toimub maagilisel moel väga eriline hetk. Roger Pluijm, innukas "The Sound of Music" suveniiride koguja, nimetab seda kohta muinasjutuks. Ühel kaunil oktoobripäeval, lehestiku värvides särav oranž, kollane ja roheline, poseerib ta kuulsa valge paviljoni ees, kus filmiti üks filmi ikoonilisemaid stseene. Selles paviljonis, kus Maria ja Georg von Trapp armuvad ning mida raamivad luuderohi ja kunstlikud valged roosid, hingab lugu maagilist atmosfääri, mis tõmbab jätkuvalt ligi uusi külastajaid.

Romantiline armastusstseen, kus paar jagab sügavat kiindumust ja suudleb, muudab paviljoni populaarseks peatuspaigaks legendaarse filmi fännidele. Igal aastal tuleb Salzburgi üle 350 000 inimese, et uurida esialgseid võttepaiku ja heita pilk Trappide perekonna maailma. 1965. aastal New Yorgis esilinastunud film ise põhineb Maria von Trappi memuaaridel, mille ta kirjutas 1949. aastal, kui Trapp Family Singers juba USA-s nime tegi. Richard Rodgersi ja Oscar Hammerstein II muusikal esilinastus 1959. aastal ning selle kohandas suurele ekraanile Robert Wise, peaosades unustamatud näitlejad Julie Andrews ja Christopher Plummer.

Tükike filmiajalugu

Filmi “The Sound of Music” võtted toimusid Salzburgis ja selle ümbruses peaaegu kõigis algsetes kohtades. See filmilik austusavaldus Trappide perekonnale on puudutanud ja inspireerinud miljoneid inimesi kogu maailmas. Roger Pluijm, poseerides ZEIT-i fotograafile ja kammides oma juukseid kokku, kehastab kirge, mida paljud selle loo vastu tunnevad. Kui ta vajub paviljonis pingile, pea käele toetudes, aimatakse, et ka tänapäeva külastajad tahavad sellesse nostalgilisse maailma sukelduda.

See emotsionaalne side ilmneb ka ümberehitatud Salzburgi muuseumis, kus Trappide perekonna ajalugu ja mõju on jätkuvalt keskne teema. Erinäitused ja projektid näitavad selle mitme põlvkonna jooksul arenenud nähtuse ajaloolist tähtsust ja kultuurilist mõju. Salzburg on uhke oma pärandi ja Trappide perekonna kohaloleku üle, kes rikastavad linna kultuurikalendrit.

Kohtumise koht

Paviljon kui selline ei anna mitte ainult sissevaadet filmiajalukku, vaid muutub ka kohtumispaigaks mõttekaaslastele, kes jagavad “Muusika kõla” võlu. Lapsed ja täiskasvanud laulavad sageli filmi laule ja taasloovad stseene, mis taaselustab selle loo põnevuse ja rõõmu. Siin ärkab ellu palju lauldud “Edelweiss” ning paviljoni koridorides hõljub Maria von Trappi vaim.

See näitab taas, kui tugev kirg selle iidse ajaloo vastu ei avalda mitte ainult majanduslikku mõju, vaid rikastab ka linna kogukondlikku ja kultuurielu. Selles suhtes jääb Salzburg maagiliseks kohaks, kus unistused täituvad ja kus minevikku elus hoitakse.